Ajalugu
Atla mõis - Attola, Attel, Attal, Attil, Athlez, Atlas, Attelu, Adele, Attelle, Attelshen, Hattal
Atla mõis on Eesti üks vanimaid mõisaid. Mõisa süda elupaigana on olnud juba tuhandeid aastaid, mida tõestavad arheoloogilise leiud küünistalb, jahvekivid jne. Atla mõisa kohta on allikates esmamärgitud 1241.a., mil taani mungad käisid kuninga Waldemar II poolt allutatud alasid ristiusustamas. Atla mõisast on esmamärge ürikus 1422. aastast, mil Hannes von Treyden Clawesi poeg müüs mõisa Herman van Toddewynile Hermanni pojale. Mõis liikus käest kätte ja mõisaomanikeks on olnud perekonnnad van der Lage, Vitinckhoffid, Loded, Wolframsdorfid, Dürerid jne. 1686.a. eraldati Atla mõis kaheks: Suur Atla ja Väike Atla. Pärast põhjasõja ränki aastaid kuulus mõis von Maydelitele ja seejärel 1782.a. von Helffreichidele. 19. saj teisest poolest 1873.a. kuni mõisate võõrandamiseni 1922.a. kuulus Atla von Balöwenitele. Constantin von Balöwen oli mõisnik, kes ise koha peal armastas elada ja mõisaelu organiseerida. Alates 1919.a. oli rentnikuks Mihkel Rätemann. 1936. a. müüdi mõis Tallinnas mitmeid maju omavale Armas Salmile. Paregune omanik Raivi Juks ostis mõisa 1997.a. lagunenuna. Täna aga kasutab omanik peahoonet pere elumajana, vanas viljaaidas on Mõisakeraamika pood, kohvik ja Piparkoogi Kuningriik, endises rehis Mõisakeraamika tehas. Taastatud on parkmets, jääkelder, saekaater ja moonakate maja. e visitors with pressing questions.
Atla mõisa kaart aastast 1882. |
Atla härrastemaja peale 1905. a. põletamist. |
Küünistalb mõisa põllu kraavist Põhja-Karjala päritoluga 3000-4000 e.Kr. |
