Ajalugu
Atla mõis - Attola, Attel, Attal, Attil, Athlez, Atlas, Attelu, Adele, Attelle, Attelshen, Hattal
Atla mõis on Eesti üks vanimaid mõisaid. Mõisa süda elupaigana on olnud juba tuhandeid aastaid, mida tõestavad arheoloogilise leiud : küünistalb, jahvekivid jne. Seega mõisa kui inimasula ajalugu ulatub tagasi juba kiviaega . Viikinkite ajal ( s.o. 8-9 saj, hakkas arenema talu- ja mõisamajandus , mis lõppes saksa ordu ja piiskoppide veriste tapatalgutega kohaliku rahva rististamise ettekäändel.. . Atla mõisa kohta on allikates esmamärgitud 1241.a., mil taani mungad käisid kuninga Waldemar II poolt allutatud alasid ristiusku pööramas. Atla mõisa omanikest on esmamärge ürikus 1422. aastast, mil Hannes von Treyden Clawesi poeg müüs mõisa Herman van Toddewynile Hermanni pojale. Mõis liikus käest kätte ja mõisaomanikeks on olnud perekonnnad van der Lage, Vitinckhoffid, Loded, Wolframsdorfid, Dürerid, Helffreich jne. 1686.a. eraldati Atla mõis kaheks: Suur Atla ja Väike Atla. Pärast põhjasõja ränki aastaid kuulus mõis von Maydelitele ja seejärel 1782.a. von Helffreichidele. 19. saj teisest poolest 1873.a. kuni mõisate võõrandamiseni 1923.a. kuulus Atla von Balöwenitele. Constantin von Balöwen oli mõisnik, kes ise koha peal armastas elada ja mõisaelu organiseerida. Alates 1919.a. oli omanikuks Mihkel Rütemann. 1937. a. müüdi mõis Tallinnas mitmeid maju omavale Armas Salmile. Nõukogude ajal oli mõisahoones kolhoosi kontor , raamatupidamine , söökla ... . Viimased 25 aastat nõukogude ajast asusid mõisa peahoones suviti õpilasmalevlased . uue eesti aja alguses sai omanikuks metallimees härra Poljakov , kelle käest ostis mõisa peahoone (1997.a.) paregune omanik Raivi Juks , kes asus mõisaansamblit hoogsalt korrastama. Täna aga kasutab omanik peahoonet pere elumajana, vanas viljaaidas on Mõisakeraamika pood, kohvik ja Piparkoogi Kuningriik, endises rehis Mõisakeraamika tehas. Taastatud on parkmets, jääkelder, saekaater ja moonakate maja. e visitors with pressing questions.
Atla mõisa kaart aastast 1882. |
Atla härrastemaja peale 1905. a. põletamist. |
Küünistalb mõisa põllu kraavist Põhja-Karjala päritoluga 3000-4000 e.Kr. |
